Mulle ei meeldi see aeg ülikoolis, kui reaalselt õppima peab. Siis, kui juba tähtajad lähenevad, üks töö ajab teist taga ja unetud ööd on igapäeva tõsiasi… vot siis ma mõtlen, et mida ma terve semestri teinud olen? Endale küll ei tundu, et nii palju kodus, voodis, teki all olnud oleks, et juba need tähtajad kukil on, aga ometigi nii ta on. Siis ma igatsen keskat, kus (peaaegu) esmaspäevast reedeni  igas tunnis  käidud sai…. Keska eeliseks oli läpu puudumine -  siis oli tunduvalt suurem võimalus, et ma keskendun ainele.

Täna hommikul magasin sisse. Mitu mitu korda ärkasin mõneks sekundiks üles, aga lihtsalt polnud jõudu silmade lahti hoidmiseks, veel vähem voodist välja ronimiseks. “Soome keel… jälle,” mõtlesin , kui lõpuks ometi ärkasin ja kella vaatasin.  Seminari õnneks jõudsin, aga see ei kujunenud millekski enamaks, kui poolenisti kordamiseks ja poolenisti segavate faktorite ohvriks langemiseks. See blogi siin, need pildid seal… Mõttes olen kodus, teki all, joon karamelli teed ja söön pannkooke. Oh saaksin ma vaid.

Õnneks on mul homme ainult üks Meelise loeng. Arvatavasti ainuke loeng, mis mulle reaalselt meeldib ja kus ma keskendun täielikult. Sellel pole midagi tegemist sellega, et see loeng on enamasti Kolmapäeviti kell viis õhtul, vaid määrav on see, et aine on huvitav ja õppejõud muudab selle veel huvitavamaks; kui iga õppejõud oskaks nii hästi tähelepanu püüda ja hoida, siis oleks loengutes palju rohkem inimesi Kui ühe aine esimeses loengus on enamus üliõpilastest kohal, siis sama aine teises loengus on meid märgatavalt vähem. Mis teha, powerpointi esitlused lihtsalt ei ole nii köitvad, kui võiks arvata.

Kella kaheks sain tehtud selle töö, milleks õppimine mind kella viieni hommikul üleval hoidis. Nii mõnus on see ajutine kergenduse tunne, mis on töö ära andmise ja hinde teada saamise vahel. Üritan 120 üliõpilase keskel mõelda sellele, et varsti saab koju ja puhata; suurima tahtejõuga sunnin vaikima selle hääle mu peas, mis ütleb, et tegelikult pean ma täna veel töid tegema. “Praegu ei pea ma midagi tegema!”

Praegu pole midagi paremat, kui soe, päikesepaisteline ilm ^^

Üks asi, mis mulle selle korteri juures väga meeldib, on see, et siin on suured aknad. Nii et kui Pärnu kunagi päikest näeb, siis on eriti mõnus akna all diivanil istuda ja teha mida iganes. Vist teist või kolmandat päeva on juba pluss kraadid. Kas tõesti saab see külm otsa? Ma ei julge loota. Ma tahan nii meeleheitlikult sooja ilma, et ma näen juba unes seda, et õues on kaheksa kraadi. Näed mida see igavesti kestev talv minuga teinud on…. ma pean kaheksat soojakraadi soojaks ilmaks… oh my.

Ma olen harjunud aknast välja vaatama, kui ma mõtlen. Nii koolis kui kodus. Koolis peab selleks kahjuks enamasti pilgu lakke suunama, aga kodus on tunduvalt mugavam. Vaade pole just suurem asi, aga samas pole ta seda kunagi olnud. Ainuke “vaade“, mida saab vaateks nimetada minu/ sõprade/ tuttavate juures avaneb Õismäel kuueteistkümnendalt korruselt. Vahelduseks midagi muud kui raagus puud ja teine korrusmaja.

Vaatasime eile järjest ära Closeri ja Alfie. Mulle nii meeldivad. Me avastasime, et Alfie räägib sisuliselt Barney’st ja Definitely. Maybe on lihtsalt How I Met Your Mother: The Movie

Suht veider on mõelda selle peale mida inimesed on valmis tegema, et saada rikkaks ja kuulsaks. Kas Eestis on üldse võimalik kuulsaks saada? Eestis kuulutatakse kuulsaks kõik, kes on vähegi tuntud. Ja kui ei ole, siis teeme tuntuks.

Ma avastasin eile, et ma võin täiesti rahulikult tundide kaupa Bloc Partyt kuulata. Ma olin tõesti veendunud, et ma saan ainult Placeboga nii teha. Ainuke, kes mu tuttavatest Bloc Partyt kuulab, on Martti, aga tal on üldse laitmatu muusikamaitse, nii et ma ei imesta.

Oiii, reaalsus ületas mu unenäo: õues on lausa üheksa kraadi sooja Äkki saab Aprilliks kahekohalise soojakraadi kätte?

Igatahes, eile pärast eksamit, käisin pangas ja pärast läksin Kiku ja I’ga Kikule uut pluusi ostma. Mul polnud absoluutselt mingit tuju, sest ma olin superväsinud ja tahtsin koju. No kus sa sellega, nagu mul oleks sõnaõigust Läksin pangast välja ja seal nad olidki Pealegi oli mul järgmise bussini natuke aega ja niisama õues külmetada ka ei tahtnud Aga väga vinge oli, kui üks seisis kuskil naiste pesu osakonnas ja ütles, et ta ikka ei taha uut pluusi ja teine tantsis peegli ees zebra print kleidiga Lõpuks ostis Kiku ühe pluusi, mis pole kohe üldse mitte tema stiil. Põhimõtteliselt umbes haaras suvalise asja ja läks maksma Pärast nägime bussikas ühte meest, kes konkreetselt lihtsalt nägigi välja nagu lõvi, kellel olid kulmude asemel päevakoerad. Ja muidugi läks ta minu peatuses maha

Pärast kodus tegin endale natuke süüa, sest söögiisu hakkab vist tagasi tulema. Ma eeldan, et see on hea märk. Ja rääkisin Miiloga kuni magama jäin. See on nii naljakas Oleme msnis ja siis äkki üks meist ütleb: “Oota ma helistan sulle.” Siis räägime  telefonis ja seejärel uuesti msnis Vähemalt me räägime Mitte nagu need paarid, kellel on ühe inimese  sõnade järgi ainult “kepp ja präänik”. Ehk siis peamiselt seks, aga natuke midagi lisaks ka, aga mitte midagi erilist. Minu jaoks tähendab selline asi suhte lõppu. Aga Miiloga pole üldse nii ^^ Isegi, kui ma tean, et mind ootab ees 20 tundi majanduse õppimist, olen ma õnnelik Ja, kui mul on õppimisest absoluutselt kõrini ja ma ei suuda, ei jaksa enam, siis on Super Miilo to the rescue ^^

Aga praegu kohvi järgi ja siis pea ees majandusse, sest ma lihtsalt pean sellest läbi saama. Ma tahan nii väga, et need eksamid saaksid omadega homme otsa.

“Thanks for lovin’ me
’cause you’re doing it perfectly.”

Täna tuli mu kauaoodatud/kardetud õiguse eksami tulemus. LÄBI SAIN! Oi, kui rahul ma olen Kogu õnn maailmas oli minuga selle eksami ajal, sest mul oli ülimalt halb olla ja eelnev öö oli kõike muud kui rahulik. Esimesed 20 minutit eksamil olin nagu zombi ja siis mõtlesin, et peaks midagi kirjutama. Panin kõik oma teadmised paberile ja läksin ära. Vähemalt ei andnud ma alla nagu üks tüdruk, kes oli eksamil 15 minutit, andis tagasi tühja lehe ja ütles, et tuleb korduseksamile.

Täna oli järjekordne eksam. Turismimajanduse alused. Polnud just kõige raskem ja ma loodan, et saan B. Lisaks eksamile on selles aines veel essee ja õpimapp olnud ja ma nägin mõlemaga vaeva, nii et C valmistaks suurt pettumust. Praegu tegin sotsioloogia õppimises pausi, aga mul on siiski kindel plaan see tänase päeva jooksul selgeks saada, et ma saaksin teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval majandust õppida. Oi kuidas ma seda eksamit kardan. Selles on tõsine võimalus läbi kukkuda, aga ma siiski loodan, et seda ei juhtu Saaks reedel nende eksamitega ühele poole ja poleks ühtegi korduseksamit vaja teha. Pärast eksameid tegelen oma tervisega, aga üks asi korraga ja hetkel on selleks sotsioloogia.

Kuulan Panic! At The Discot, et end hea tuju juures hoida. Millegipärast tuleb mul Pretty. Odd.’iga meelde Kristi, kool, muru ja see aeg, kui õues oli piisavalt soe, et vahetundide ajal aknalaudade peal istuda. Ja rattasõit. Just see Rohuküla tee, mida oi kui palju sõidetud saanud on. Ja nurmenukud. Hea aeg

Lookbook.

Tulime koju ja mul tuli lõpuks ometi üks korralik koristamise tuhin peale. Selline teen-kappides-kõik-riiulid-üleliigsest-pahnast-vabaks-ja-organiseerin-kogu-kappide-sisu-korralikult-ära tuhin. Ma avastasin selliseid asju, mida ma ei teadnudki, et mul on Üsna palju Anni asju ka Varsti kolin Anni enda tuppa, mis siin ikka Pärast kappides tuuseldamist, tegin ülejäänud toa korda, pesin pesu ja viskasin prügi välja. Selleks ajaks, kui kõik korras oli, olin enda üle ütlemata uhke ^^ Siiamaani olen

Ma olen viimased ma ei tea kui kaua Thé à la Menthe  La Caution’i instrumentalit kuulanud. Ocean 12’st jäi kummitama lihtsalt Eile kuulasin korraks Röyksopp’i Triumphant’it ja nüüd jäi see kummitama Kummalgi lool pole sõnu, nii et see teeb asja veel paremaks (Pärast videosid on veel natuke juttu )

Ma leidsin Lookbookist ühe pildi, mis mulle lihtsalt niisama nii väga meeldib.

Passin voodis, kuulan mussi ja täiesti ootamatult hakkas just Palmisaar mängima. Ma ei suutnud seda vist aastaid kuulata, sest R.S kuulas seda kunagi terve öö ja suurema osa hommikust, kui me väga vana rahvaga öö ja hommiku rannas veetsime. See oli vist esimene kord, kui ma öö pimedusest hommiku valguseni rannas olin, aga ma olin 15 ka siis ‘09 suvel sai seda üsna üks kord tehtud ju Aga nagu mul tavaks on, kaldusin ma jälle teemast kõrvale.

“Kuradi külm on, kuradi kuradi külm!“  iga kord, kui ma esimesed kaks sammu õues astun.
“Ja reedel libistan käärind melassi ja suhkruveest virutan täiesti sassi.” mida Ann ja Annekas täna tegema hakkavad.
“Jumala külm on, jumala jumala külm!” ausõna on

Mulle lihtsalt nii nii väga meeldib midagi selle pildi juures.

Sest ma tean kes Effy on. Ja mulle meeldib ta.

Kes ei tahaks seda, mis ta särgi peal kirjas on? Need, kellele õlu ei meeldi

See pealkiri pani mind mõtlema selle peale mis siis oli.

Rootsi ja Marcus. Veider on mõelda, et see oli juba terve aasta tagasi. Tundub, et alles paar kuud on möödas. Samas meenutamisega on alati nii, et mitte miski ei tundu nii kaugel minevikus, kui tegelikult on. Ma mäletan ikka veel iga väiksematki detaili. Seda, mis meil mõlemal seljas oli. Muusikat. Ta sõpru. Koridore. Göteborgi. Ja veel nii palju muud. Ja Marcusega suhtlen ikka veel
Mälestustega on nii, et nad on ainult mälestused. Ja mida aeg edasi, seda paremaks nad lähevad. Üks sõber ütles mulle kunagi, et mälestuste peale ei tohiks aega raisata, sest see ei lase sul uusi mälestusi luua.
Ma lähen, loon nüüd mälestusi sellest kuidas ma hommikul vara teed tegin ja multikaid vaatasin

Hommik! Ilma meigi ja esimese teeta.

Kolasin hommikuigavuse käes kannatades lookbookis ringi ja leidsin ühe huvitava pealkirjaga pildi.

“Jeeeeeeeeeeaaaaaaa.. It is SNOOWING and i’m going sleighing…:D:D Božić !
by Petrushka T., 20 year old student from Zagreb”

Kes nüüd natuke tähele pani, märkas, et seal on sõna “Božić” ehk Miilo perekonnanimi Mida küll teeb Miilo perekonnnimi  ühes lookbooki pealkirjas? Nüüd ma siis tean, et Božić tähendab serbia keeles Jõule Miilo Jõulud Nii vinge mu meelest

Mõnusad hommikud

Jõudsin ka siia. Viimasel ajal on lihtsalt nii palju tegemist igasuguste referaatide, uurimistööde, õpimappide ja eksamitega ning nende vormistamisega (appi kui tüütu), et muuks on väga keeruline aega leida.

Aga reedel leidsin aega Intsu sünnipäevale minna. Ma olin seal suht vähe aega, sest ma pidin esmaspäevaseks eksamiks õppima, aga suht lahe oli Intsu kõne oli vinge, minu, Miilo ja Raido kink oli kõige ägedam. Suur suur aitäh Annile, kes poes silmad lahti ringi käis ja selle avastas Ja mulle suht meeldis vaadata Intsu, kui tal mähkud peas olid
Laupäeval veetsin suurema osa hommikust ja lõunast õppides, aga õhtupoole otsustasime Miilo ja Raidoga pitsat sööma minna. Poisid tulid algselt minu juurde ja ajasid Bämbi palderjaniga hulluks Läksime Grandesse ja Raido rääkis mulle huvitavaid asju, mis Intsu sünnipäeval pärast minu lahkumist juhtus. Mu austus ühe poisi vastu kasvas Umbes sama kiiresti, kui ühe teise poisi juuksepiir taandub
Pärast läksime musiga koju ja veetsime ülejäänud õhtu, öö ja osa pühapäevast kaisus ^^ Kõige mõnusamad hetked
Pühapäeva õhtul loksusin Pärnusse tagasi ja veetsin õhtu/öö õppides ja töid tehes. Esmaspäeval võitlesin une ja peavaluga.

Eelmisel nädalavahetusel hakkasime Anniga hõõgveini jooma.

Nii mõnus asi ^^ Miilo krimpsutas nina selle peale Ma mäletan, et ma jõin esimest korda hõõgveini Krissu juures. Ma ei mäleta millal see oli, aga ma mäletan, et see oli Krissu juures

Nädalavahetusel hakkame Miiloga  jõulukinke ostma. Meil on enamvähem selge kellele me mida ostame ning  nüüd on vaja ainult poodi minna ja raha raiskama hakata Mu lemmik osa Mulle nii meeldib Simoni jõulukink oma õele.

Ma oleks küll rahul, kui mu vend mulle sellise custom made mõmmi kingiks

Täna sain lõpuks ometi Teelega rääkida. Ma juba pikemat aega kibelen, et saaks talle rääkida sellest,  mis neljapäeval juhtus. Ta, nagu kõik teised, kellele ma rääkinud olen, oli minuga nõus, et see oli meganaljakas ja kahjurõõm on suur nagu öö Üks vingemaid neljapäevi üldse mu meelest

Eelmisel nädalal kodus olles, hakkasin oma vanasse päevikusse uuesti kirjutama. Suht veider oli. See oli nii keska teema. Lappasin oma vanu päevikuid natuke ja tule taevas appi Ma isegi ei mäletanud pooli asju, nii et naerda sai ikka kõvasti. Päevikute pidamine on suht vinge asi. Saan kunagi 60 aastaselt lugeda sellest, mida ma 16 aastaselt mõtlesin ja tegin. Üritasin oma vanasse blogisse sisse saada, aga ei õnnestunud. Vot seda oleks eriti huvitav lugeda olnud. Ann rääkis mõni aeg tagasi, et luges enda vana ja oi mida kõike ta sinna kirjutanud polnud Ma isegi mäletan paari asja, millest ma kirjutasin, aga samas ma mäletan ka miks ma lõpetasin, nii et umbes viimased 7 – 10 sissekannet ei ole just kõige positiivsemad.

Miilo kustutas täna kogemata kuu aja jagu sissekandeid ära. Oi kui vihaseks ma sain. Ma pole juba tükk aega nii ärritunud olnud. Teele rääkis just täna, et on Tomi peale nii vihane, et annaks talle suurima hea meelega peksa. See, mida Tom tegi, pidi iga mugav sigadus olema, sest Teele ei saa kunagi nii vihaseks. Aga mis Miilosse puutub, siis ta taastas kõik mu sissekanded ja kõik on korras

Aga ma arvan, et aitab praeguseks. Kui mulle midagi meelde tuleb või ma rohkem kirjutada tahan, siis küll neid sissekandeid veel tuleb

Barney on lihtsalt megaäge How I Met Your Mother’ist. Ta on by far mu lemmik tegelane sealt Täielik jackass, aga ikkagi megalahe
Eile, kui ma magada ei saanud, olin umbes kolmeni hommikul üleval,  vaatasin How I Met Your Mother’it ja Barney ajas mu naerma isegi siis, kui ma nuuskasin nii kõvasti, et majad, mis üle tee on, värisesid
Nii et seni kuni ma haige olen, hoiavad How I Met Your Mother ja Barney mind hea tuju juures
Miilo ei oleks saanud Illimitux’it paremal ajal avastada (Illimitux’iga saab megavideo videosid ajalimiidita vaadata Jeee )