28
detsember
Nii mõnus on hommikul lookbookis aega raisata.
Mulle lihtsalt nii nii väga meeldib midagi selle pildi juures.
Sest ma tean kes Effy on. Ja mulle meeldib ta.
Kes ei tahaks seda, mis ta särgi peal kirjas on? Need, kellele õlu ei meeldi 
See pealkiri pani mind mõtlema selle peale mis siis oli.
Rootsi ja Marcus. Veider on mõelda, et see oli juba terve aasta tagasi. Tundub, et alles paar kuud on möödas. Samas meenutamisega on alati nii, et mitte miski ei tundu nii kaugel minevikus, kui tegelikult on. Ma mäletan ikka veel iga väiksematki detaili. Seda, mis meil mõlemal seljas oli. Muusikat. Ta sõpru. Koridore. Göteborgi. Ja veel nii palju muud. Ja Marcusega suhtlen ikka veel 
Mälestustega on nii, et nad on ainult mälestused. Ja mida aeg edasi, seda paremaks nad lähevad. Üks sõber ütles mulle kunagi, et mälestuste peale ei tohiks aega raisata, sest see ei lase sul uusi mälestusi luua.
Ma lähen, loon nüüd mälestusi sellest kuidas ma hommikul vara teed tegin ja multikaid vaatasin
Niisama, hommik, igavus | Kommentaarid puuduvad